Izindaba

Kusolwa ukhwantalala ngesiguli esiziphose esitezi sesithathu esibhedlela iPelonomi Tertiary Hospital sashona khona lapho.

Amaphoyisa aphenya ngezinsolo zokuzibulala kowesilisa esibhedlela eFree State. Isiguli esineminyaka engamashumi amahlanu(50) ubudala kuthiwa siziphonse efasiteleni esitezi sesithathu ngoLwesine.Okhulumela uMnyango uMondli Mvambi uthe ngoLwesihlanu abaphathi babikelwe ngesidumbu ePelonomi Tertiary Hospital ngezithuba zabo-07:00 ngeledlule.

“Kuqinisekisiwe ukuthi isiguli esineminyaka engamashumi amahlanu (50) ubudala saseBotshabelo singeniswe egunjini lokusha ePelonomi Tertiary Hospital ngeSonto,” kusho uMvambi. “Lesi siguli esivela endaweni yokusha sehla ngezitebhisi sisuka esitezi sesikhombisa saze sathola indlu yangasese evulekile yesilisa esitezi sesithathu newindi elingemuva livuliwe saziphonsa phansi ngendlela ebukeka sengathi ukuzibulala.” Umkhulumeli uthe ngokusho kwabasebenzi basesibhedlela,

umsolwa ubengakhombisi zimpawu zokuphatheka kabi emoyeni, ngakho ubengadingi ukunakekelwa okungaphezu kokwelashwa abekuthola ngenxa yokusha.

Isihlobo sakhe sazisiwe ngalesi sigameko esingesihle kanti abomthetho bayalusukumela lolu daba.” UNgqongqoshe wezeMpilo eFree State, uMonyatso Mahlatsi, usibize ngeshwa lesi sigameko wabe esethumela amazwi enduduzo emndenini kamufi kubangani nomndeni kamufi. “Sithanda ukuthatha leli thuba ukunxusa nokugqugquzela amadoda ukuthi akhulume afune usizo lapho ebona sengathi izingcindezi zempilo nezimo zomuntu siqu zinzima kakhulu ukubekezelela,” usho kanje.

Ngasekuqaleni kwaleli sonto, uchwepheshe uthe kukhona okumele kwenziwe ukuze kubhekwane neqiniso lokuthi amadoda aseNingizimu Afrika asengozini ephindwe kane kuya kahlanu yokuzibulala uma kuqhathaniswa nabesifazane. “Sidinga impumelelo empilweni yengqondo yabesilisa, ikakhulukazi kubafana namadoda abangenalo ukusekelwa ngokomzwelo okudingekayo ukuze bakwazi ukubhekana nezinselelo zempilo,” kusho uJaco van Schalkwyk, umsunguli we-The Character Company (TCC), okuyinhlangano engenzi nzuzo esebenzela ukusiza. sekela abafana abakhula ngaphandle kobaba.

Kukhona ukuntula okungapheli kwenhlalakahle engokomzwelo phakathi kwabafana nabesilisa bezwe. “Yize izibalo zethu zokuzibulala zisho okwanele, le nkinga iyabonakala futhi emazingeni aphezulu obugebengu nodlame, udlame olusekelwe kubulili (GBV), kanye nobhubhane lokusebenzisa kabi izidakamizwa kuyo yonke imiphakathi yaseNingizimu Afrika,” usho kanje. UVan Schalkwyk wengeze ngokuthi amanye amasiko aseNingizimu Afrika asalindele kakhulu ukuthi abafana bacindezele imizwa, baqinise imibono ephelelwe yisikhathi yobudoda eshiya isikhala esincane sokuba sengozini noma inhlalakahle engokwengqondo.

Error